
OEKUSI, (RCAL) 20 Maiu 2026 – Hafoen Remata Içar da bandeira Nasioanal 20 de Maiu ba loron restaurasaun Loron Independensia ba dala-24, iha kampu Un de Maio Palaban Suku Costa Sub-Rejiaun Pantemakassar. Governu Timor Leste liuhosi Ministériu Justisa (MJ) Serbisu Rejionál Rejistu Sivíl Notariadu iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu (RAEOA), kuarta ne’e, sertifika sidadania ba sidadaun estranjeiru sira na’in-13 iha Oekusi
Diretór servisu Rejional rejistu Sivil Notariadu Oekusi Júlio Coel hateten, Prosesu atribuisaun ne’e, bazea ba artigu 3o husi konstituisaun Republika Demokratika de Timor-Leste (RDTL) liuhosi lei númeru 9/2002, loron 05 fula Novembru, kona-ba lei nasionalidade hodi regula prinsipiu baziku hirak-ne’ebe hatuur ho kondisaun hodi fo lakon no hetan filafali nasionalidade.
Júlio Coel informa liutan katak, sira na’in-13 ne’e, hetan nasionalidade liuhosi prosesu atribuisaun fazeamente, tanba atu hetan nasionalidade timor-oan tenke kumpre kriteriu sira hanesan, hela kleur ona iha teritoriu Timor-Leste, no kaben ho sidadaun timorense.
“sira na’in 13 ne’e, hetan nasionalidade liuhusi kazamentu no nasionalizasaun, tanba priense ona rekezitu tuir lei haruka, tanba balun foin daudaun partisipa teste, ne’ebe ohin ita ita fo uluk ba ema na’in-13 ne’e mayoria feto hotu, husi nasaun viziñu indoensia tanba kaven ho sidadaun timorense”. Hateten Júlio Coel iha ambitu komemorasaun loron restaurasaun Independensia dala 24 ne’ebe hala’o iha kampu un de Maiu Palaban.
Hafoen de entrega sertfikadu rekoñesementu ne’e, Yudith Siki husi Rejénsia Norte Sentral Leste sente orgullu no hato’o agradesementu ba Governu Timor-Leste, tanba mehi atu hetan sertifikadu nasionalidade nu’udar timor-oan, hein tinan barak ona, tanba ho sertifikadu ne’e atu fortifika oan sira nia futuru.
Atu hetan sidadania timoroan, ema estranjeiru ida tenke prienxe rekezitu sira mak hanesan: tenke kaben liu ona tinan 5 no hela iha territóriu nasionál maizumenus tinan rua, hela fatin no hela nafatin iha territóriu Timor-Leste maizumenus tinan sanulu, hatene ko’alia lian ofisiál ida no hatene istória no kultura Timor nian, no selukseluk tan.
Sidadaun estranjeiru sira ne’ebé hetan ona sertifikadu sidadania nian, sira iha diretu atu hetan asisténsia sosiál husi Estadu Timor-Leste, hanesan mós sidadaun seluk.
sidadaun estranjeiru sira balun ne’ebé kaben ho Timor-oan hahú tinan 1975, to’o ohin loron seidauk hetan nasionalidade, tanba la hatene ko’alia lian ofisiál, lahatene hakerek no lee.
Reportagen Jornalista Media RCAL
Leave a Reply