Maizumenus metade husi labarik-sira iha mundu hetan ameasa tolu husi klimátika ne’ebé mak akontese beibeik – UNICEF.

Photo credit: UNICEF Timor-Leste/2026/hill
Photo credit: UNICEF Timor-Leste/2026/hill

KOMUNIKADU IMPRENSA HUSI UNICEF, 17 Junu 2026

Tetun:

Iha Timor-Leste, labarik-sira hasoru bailoron naruk, inundasaun, anin-fuik no anin tropikal ne’ebé maka’as, enkuantu servisu no limitasaun jeográfika ne’ebé limitadu husik komunidade tomak sai vulneravel bainhira akontese fenomena hirak hanesan ne’e.

Notisia Husi UNICEF https://www.unicef.org/timorleste/press-releases/nearly-half-worlds-children-exposed-least-three-overlapping-climate-threats-unicef

Dili, 16 Junu 2026 – Kuaze metade husi labarik sira iha mundu, ka biliaun 1.1, agora iha ona perigu tolu husi klimátiku ne’ebé ameasa sira-nia saúde, edukasaun no sobrevivénsia, tuir relatóriu foun UNICEF nian ne’ebé ohin lansa ona. Kuaze labarik hotu iha mundu hasoru perigu klimátiku ida, maibé liu tokon 4 bele hasoru ameasa neen.

Relatoriu Risku Klimatika ba Labarik (sigla Inglês: CCRR) 2026 uza dadus foun ne’ebé disponivel hodi halo mapa ba labarik sira-nia espozisaun ba perigu boot ualu husi klimátiku, inklui bailoron naruk, manas maka’as, anin-fuik, inundasaun no anin-fuik tropikal, no hatudu iha ne’ebé no oinsá risku sira-ne’e estraga servisu esensiál sira hanesan saúde, edukasaun, bee no saneamentu.

“Labarik sira-nia moris kontinua ameasadu tanba impaktu husi manas-makaas, ahi-fuik, bailoron-naruk no inundasaun” hateten Diretora Ezekutiva UNICEF, Catherine Russell.  “Metade husi total labarik iha mundu agora moris ho ameasa tolu husi klimátika ne’ebé forma sira-nia moris lor-loron.”

Iha Timor-Leste, estadu ida iha illa kiik ida ne’ebé sei dezenvolve aan hela ne’ebé sei dook husi atensaun globál, labarik-sira hasoru risku ba manas-makaas no bailoron-naruk alem de anin-fuik tropikal ne’ebé universál, signifika katak xoke klimátiku bele estraga nasaun tomak. Ida ne’e bele estraga eskola, servisu saúde, no asesu ba bee no ai-han ne’ebé seguru.

“Iha Timor-Leste, xoke klimátiku afeta labarik sira-nia asesu ba edukasaun, kuidadu saúde, bee no ai-han iha nasaun laran tomak. La iha área ne’ebé mak livre husi impaktu klimátiku, labarik-sira hasoru risku aas ne’ebé presiza asaun urjente,” dehan Reprezentante UNICEF Timor-Leste Patrizia DiGiovanni. “Relatoriu ida-ne’e, hamutuk ho Timor-Leste nia Indise Risku Klimatika ba Labarik-sira ba Jestaun Risku Dezastre, sei ajuda ita atu diriji apoiu ba alvu iha fatin ne’ebé presiza liu. Ita tenke atua agora atu hamenus emisaun, hametin servisu reziliente-sira, fó ekipamentu ba foin-sa’e sira atu forma sira-nia futuru no asegura labarik-sira iha asesu tomak ba sira-nia direitu.”

Ho kobertura limitadu ba asistensia sosiál esensiál-sira no limitasaun estruturál signifikante-sira, ne’ebé liga ho jeografia no izolasaun, labarik-sira sai vulneravel liu-liu bainhira perigu-sira akontese, tanba iha área uitoan deit ne’ebé mak la afetadu atu absorve ka responde ba impaktu. Relatóriu ne’e subliña katak vulnerabilidade la’ós de’it afeta husi espozisaun ba perigu-sira, maibé mós husi lakuna-sira iha servisu krítiku-sira ne’ebé labarik-sira depende ba, atu sobrevive no rekupera.

UNICEF Timor-Leste no Sentru Satélite ONU nian parseria hela atu dezenvolve Indise Risku Klimátika Labarik ba Jestaun Risku Dezastre (sigla Inglês: CCRI-DRM) foka ba Timor-Leste, ne’ebé sei lansa iha semana hirak tuir mai.

Instrumentu ida-ne’e adapta análize globál ba kontestu nasionál hodi identifika labarik sira ne’ebé iha risku boot-liu iha sira-nia moris, perigu-sira ne’ebé sira hasoru, no kontribuisaun fundamentál ba vulnerabilidade iha setór hotu-hotu. Ninia objetivu mak atu apoia polítika klimátika ne’ebé forte liu, foka ba labarik, programa informadu kona-ba risku, no preparasaun ne’ebé efetivu liu.

Se la iha asaun urjente atu hamenus emisaun no investe iha adaptasaun klimátika, perigu husi klimátiku sei akontese beibeik no grave liu, hodi tau estragu boot-liu ba sistema no ameasa labarik sira-nia moris-di’ak iha mundu tomak.

Atu proteje labarik sira-nia direitu husi ameasa klimátika no adapta ba mudansa ambientál ne’ebé aumenta, UNICEF husu ba governu, empreza no autór relevante sira atu:
 

  • Redús emisaun no foti asaun ne’ebé ambisiozu hodi halo tuir kompromisu internasionál sira ne’ebé eziste, bazeia ba siénsia ne’ebé di’akliu, inklui faze urjente husi kombustivel fosil no tranzisaun ida-ne’ebé justu ba enerjia renovavel.
     
  • Proteje labarik-sira liuhosi adaptasaun klimátika inkluziva, redusaun risku dezastre, no resposta ba lakon no estragus ne’ebé fó prioridade ba reziliensia servisu sosiál sira, asegura katak labarik no asistensia ba labarik-krítiku sira integra mós iha planu adaptasaun nasionál, estratéjia setór, governasaun risku dezastre, preparasaun, no planu ba resposta. Ida ne’e inklui, pur ezemplu, dezenvolve fasilidade aprendizajen ne’ebé seguru no verde, no fasilidade saúde reziliente ba klima, asegura seguransa ai-han ba labarik-sira, halo sistema avizu sedu kona-ba perigu oi-oin ne’ebé mak efetivu ba labarik sira no asesivel ba asistensia-sira ne’ebé sira depende ba, no haforsa efisiénsia servisu bee no saneamentu, no mós sistema protesaun sosiál ne’ebé responsivu ba xoke.
     
  • Haforsa labarik no foin-sa’e sira atu partisipa ho signifikativu iha asaun klimátika liuhusi investe iha edukasaun klimátika, koñesimentu no abilidade, no liuhusi haforsa kapasidade husi ema ne’ebé foti desizaun no peritu sira, atu respeita direitu labarik sira-nian hodi rona ba labarik-sira, liberdade espresaun, no partisipasaun iha desizaun sira ne’ebé afeta sira-nia moris.

UNICEF husu ba governu, parseiru no setór privadu sira atu proteje labarik-sira liuhusi adaptasaun klimátika inkluziva no servisu sosiál reziliente sira, hamenus emisaun sira tuir kompromisu globál sira, no fó kbiit ba labarik no foin-sa’e sira atu partisipa iha asaun klimátika. Haforsa sistema ohin loron mak importante tebes atu proteje labarik-sira husi eskala risku klimátiku no asegura sira-nia futuru.
#####

Nota ba editór sira:
Atu komprende di’ak liu tan gravidade no frekuénsia ameasa klimátika durante labarik nia moris tomak, metodolojia ne’e uza modelu provavel ida bazeia ba períodu retornu tinan-100. Aprosimasaun ida-ne’e kaptura akontesimentu klimátiku extremu ne’ebé iha posibilidade boot atu akontese iha tinan ida-idak no subliña perigu signifikativu sira ne’ebé labarik-sira hetan espozisaun.

CCRR 2026 haree ba labarik sira-nia espozisaun ba perigu klimátiku ualu: inundasaun tasi-ibun, bailoron-naruk, manas maka’as, ahi-fuik, frekuensia maka’as, inundasaun mota, anin-fuik rai-henek no rai-rahun, no anin-fuik tropikal, nune’e mós perigu rua ne’ebé sensivel ba klima hanesan poluisaun aereu no moras vektor; no konsidera vulnerabilidade inerente husi labarik-sira iha dimensaun hitu: bee, saneamentu no ijiene (WASH), nutrisaun, protesaun, saúde, edukasaun, kiak no sobrevivénsia labarik.

Relatóriu ida-ne’e inklui dadus no modelu sira ne’ebé atualiza ona ne’ebé kobre perigu no vulnerabilidade lubuk ida-ne’ebé luan liu, kompara ho relatóriu UNICEF nian iha tinan 2021, Krize Klimátika mak Krize Direitu Labarik. Analize ne’e agora kobre nasaun no territóriu barak – inklui Estadu sira ne’ebé mak sei dezenvolve aan hela iha Illa Kiik-sira – no uza aprosimasaun multi-hazard nivel pixel, fornese dadus ho rezolusaun aas iha eskala rede. Dadus perigu-sira agora disponivel ba área ki’ik liu kilómetru kuadradu 100 iha kada nasaun, ho perigu balun ne’ebé mapa iha rezolusaun metru 100.

*Fragilidade: Tuir OECD, ne’e mak kombinasaun espozisaun ba risku no reziliensia ne’ebé la sufisiente ba estadu, sistema no/ka komunidade atu jere, absorve ka mitiga risku hirak-ne’e. Iha relatóriu ida-ne’e, nasaun sira ne’ebé klasifika hanesan esperiénsia frajilidade extreme ka aas halibur hamutuk no temi hanesan “frajil”.

* Estadu sira ne’ebe sei Dezenvolve aan hela iha illa ki’ik (sigla inglês: SIDS) mak grupu nasaun ida-ne’ebé iha karakterizasaun ho sira-nia jeografia illa ki’ik no dook. Vulnerabilidade úniku SIDS nian inklui sira-nia medida ki’ik, remote, rekursu naruk no baze esportasaun, no espozisaun ba xoke ekonómiku esternu.

 

Jose Feno

Hala'o knaaar ka responsavél nu'udar Jerente Programa, no mós responsavél atualiza konteúdu iha website ofisiál RCAL. Servisu iha Radio Comunidade Atoni Lifau hahu husi tinan 2002 ate agora.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *